Mida võiksid praegusel tööjõukriisi ajal tööandjad oma motivatsioonipaketis pakkuda, et meelitada ligi talente ja tekitada neis lojaalsust? Sellest ja paljudest teistest tööõnne teemadest rääkis suures intervjuus tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelmaa.

Liis on Äripäeva Akadeemia müügijuht, kes juhib müügimeeskonda ja hoolitseb selle eest, et töö sujuks ja tulemused tooksid rõõmu.

Ettevõtted teevad ERP-lahenduse valimisel tihti vea, mida tasuks vältida, ütleb kogenud ERP-lahenduste ekspert ja koolitaja Julia Ležeiko.

Kogusin kuraditosina jagu arenguvestluste n-ö kolelugusid. Neid tasub lugeda väikese huumoriga, et optimismi hoida.

Mark Twain on tabavalt öelnud, et on kahte sorti inimesi - need, kes tunnistavad oma hirmu esinemise ees, ja siis need, kes valetavad.

Hea teenindus on kui protsess ja kommunikatsioon mitme inimese vahel, mis muudab terve päeva ilusaks kõikidele osapooltele. Hea teenindusega saab tuua naeratuse näole ja halva päeva varjud ära pühkida. Kuid vastupidises olukorras võib halb teenindus olla viimane piisk karikasse ja rikutakse kliendisuhted. Peamiselt tuleneb see klienditeenindaja oskamatusest, teadmatusest ja/või tema hoiakust.

Olukord üritusturunduses on mõistagi hetkel üsna väljakutsuv ja tulevikku ennustada on raske, kuid vaatamata kõigele on nõudlus ürituste järele kasvanud.

Enamik organisatsioone sünnib väikeste ja väledatena. Nad on agiilsed, arenevad kiiresti, on usaldavad, koostööaltid, mittebürokraatlikud ja eesmärgikindlad. Kuid organisatsioonid ei taha väikeseks jääda. Enamik tahab kasvada ja suureks saada.

Mitte ükski seadus ei käsi maksumaksjal maksta võimalikult palju, vaid nii palju, kui seaduses on ette nähtud, räägib Äripäeva Akadeemia käibemaksukoolitaja Tõnis Elling.

Aasta lõpp on paljudele ettevõtetele tihedate läbirääkimiste perioodiks. Üüri- ja tarnelepingud, sisseostetavad tugiteenused - paljudel juhtudel on just aasta lõpp see aeg, mil on vaja selgitada, kas ja mis tingimustel jätkata senist koostööd või leida uusi partnereid. Mida seejuures teha ja mida vältida? Järgnevalt annab Äripäeva Akadeemia argumendi- ja läbirääkimiste koolitaja Siim Vahtrus viis mõtet, kuidas saavutada argumenteerimise läbi paremaid kokkuleppeid.

Ma olen alati teadnud, et ma tahan olla juht. Päev, kui minu ametinimetusele lisandus juhi tiitel, oli minu jaoks üks äraütlemata uhke päev. Olen koguaeg teadlikult selle nimel tegutsenud, et sinna jõuda. Päev, kui üks minu meeskonnaliikmetest väljendas selgelt pettumust, et minust oli saanud selle osakonna juht, oli päev, kus ma hakkasin kahtlema… kõiges. Kuidas ja kas ma üldse kunagi selle inimese enda poole võidan? Äkki keegi ei võta mind selles rollis tõsiselt? Mis siis, kui mulle meeldib idee juhiks olemisest, aga rolli ennast ma välja kanda ei suuda?

Viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keeruliseks – äritegevus on soiku jäänud ja paljud sõltuvad ellujäämisel vaid valitsuse otsustest. Sellest tulenevalt on teravalt päevakorda kerkinud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus, mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele ning tulude-kulude analüüsile.

Kas heaks esinejaks sünnitakse või on see oskus omandatav? Tõde on see, et me kõik esineme palju rohkem kui esmapilgul arvame – lisaks suurtele auditooriumidele on ka väikeses vestlusringis veenvalt mõjumine väga oluline.

Roonemaa sõnul käib tehnoloogia areng hüpete kaupa. Kevadel tegid kõik koos läbi esimese suurema hüppe, peagi algab ka teine, arvas Geenius.ee toimetaja Henrik Roonemaa.